2006. aastal asus Viire õppima Tartu ülikoolis arheoloogiat. Oma bakalaureusetöös uuris ta Loode-Venemaal asuvaid hoonepõhjasid. Jätkates õpinguid magistratuuris valis ta oma uurimisteemaks rauaaegse elamu eksperimentaalarheoloogilise eksperimendi, mille raames valmis viikingiaegne eluhoone. Sellele järgnes elamiseksperiment. Projekti teostamiseks kogus ta enda ümber suure hulga entusiastlikke arheoloogiatudengeid ning -sõpru. Nende kaasabil valmisid 2010. aastal muinasmaja seinad ning katusekonstruktsioonid.
Tööd jätkusid veel kõikidel nädalavahetustel septembris ja oktoobriski. Vaatamata pingutustele ei jõutud hoonet esimesel aastal täielikult lõpetada, lume tulekuga hoone konserveeriti ning töödega jätkati juba järgmisel aastal.
2012. aastal alustati elamiseksperimendiga. Selles osales viis arheoloogiatudengit, kes olid valmis oma nahal katsetama rauaaegseid elamistingimusi. Teadusliku info saamiseks üritati eksperiment läbi viia võimalikult autentsetes tingimustes. 2012. aastal toimus muinasmajas õpilastele mõeldud muinaskäsitöölaager.
2013. aastal alustati muinastalu kompleksi rajamisega. Lisaks muinasmajale hakati eluhoone kõrvale ehitama aita, püstkoda, sepikoda ning lauta.
Viire Kobrusepp juhtis muinastalu projekti 2016. aasta sügiseni, mil ta meie hulgast lahkus.
