Kaks viimast nädalavahetust
Kaks viimast nädalavahetust on olnud väga erinevad. Üks veidi jahedapoolne ja vihmane, teine peaaegu suviselt soe, suisa sedavõrd, et nii mõnigi mees ajas särgi seljast ja võttis töö lisaväärtusena selle suve viimast päikest. Päris mitmed seni tegemata seisnud nokitsemise tööd lõpetati ära ja katuselaudade virn sai ka juba üsna kenad mõõtmed. Tuleval nädalal saab tõenäoliselt juba katust laduma hakata.
18.-19. septembril oli Rõuges väga väike meeskond. Kui arvestada meeste-naiste arvulist suhet, siis võiks seda nimetada koguni naiskonnaks, kus oli lisaks kolmele naisele ka kaks meest. Kaks meist olid ehitusel päris esimest korda. Ilm meie tegemisi sedapuhku eriti ei soosinud. Vahelduva eduga tibutas vihma ning tuul oli suhteliselt tugev ja üsna jahe. See meid aga siiski ehitusplatsilt minema ei peletanud ja pühapäeva pealelõunaks suutsime kehvemapoolse ilma Rõugest suisa eemale peletada. Jahedam ilm ja vihmasabinad utsitasid meid aga pidevalt tagant ja kõik viis entusiasti vehkisid usinalt kirvestega (vt pilti). Nii sai taas ära tehtud osa väga vajalikust tööst. Kaks meest rassisid palkide kallal, et neist laudu kätte saada. Naised aga tahusid sirgemaks puu keerdukasvamisest tingitud nö propellerisse kiskuvaid plankusid. Pea kõik seni kistud lauad käidi kirvega üle ja pühapäeval oli maja kõrval juba väike virn valmistahutud plankusid. Et need veel sirgemaks saada, peab need raskuse alla saabelduma panema.
25.- 26. septembriks oli ennast ehitusele üles andnud juba veidi suurem meeskond. Taas oli kohale tulnud ka kaks uut huvilist, kes tahtsid anda oma panuse muinasmaja valmimisse. Kohal oli ka päris mitu juba suvel usinalt abis olnud meest ning kõige tipuks Kristiina, kes on muinasmaja naistest kõige kangekaelsem ja eelistab teha just selliseid töid, mida aja jooksul väljakujunenud arusaamade põhjal ikka veel "meestetöödeks" peetakse. Sel nädalavahetusel peeti teda osade maja uudistama tulnud inimeste poolt suisa ilmaimeks, mis tuleb eraldi fotole jäädvustada - "Naine, kes teeb kirvetööd!" (vt pilti)
Palgid, mille viimasel nädalavahetusel lõhkiajamiseks valisime, osutasid aga eriti kanget vastupanu ja uusi plankusid tuli sel korral juurde suhteliselt vähe. Samas sai aga ära tehtud palju nn nokitsemisetöid. Otsaviilude servad on nüüd sirged ja ühtlased (vt pilti). Kõik konarused, mis takistaksid katuselaudade paigaldamist ja hästiistumist, on maha tahutud (vt pilti). Sinna, kus sammalt nappima kippus, topiti seda juurde (vt pilti). Sarikate ja roovide fikseerimisest ülejäänud veise toornahk oli paar päeva ojas pesus (vt pilti) ja soolati uuesti sisse (vt pilti). Selle toornahaga on plaanis katta uks, et viimane korralikult tuult ja külma toast eemal hoiaks. Põrandapind on ka täiesti tasaseks aetud ning ootab veel vaid savikatet. Seda saab aga tegema hakata alles siis, kui esimene lauakiht katusele laotud. Valmistahutud plangud on omaenese raskuse alla vajuma pandud (vt pilti) ning loodetavasti saab tuleval nädalavahetusel neid juba katusele laduma hakata. Suur virn palgijändrikke ootab aga ikka veel laudadeks kiskumist (vt pilti) ja sirgemaks tahumist. Seega on jätkuvalt oodatud kõik, kel sügiseste toimetuste vahele kasvõi üks vaba päev peaks jääma. Nagu praktika näidanud on, leidub Eestis ikka veel neid, kel asja vastu huvi, aga seni mingil põhjusel appi pole jõudnud. Tubli Eesti mees, tule ja aita muinasmaja katuse alla!