Veebruar tõi käreda pakase, elu muinasmajas jätkub
Võrreldes eilsega, oli tänane päev oluliselt külmem. Soojast pesast väljapugenud muinasmaja elanikud kippusid üsna pea majja tagasi. Aga selleks, et ka järgmisel ööl oleks mõnus magada, oli siiski vaja ahju kütma hakata ja öö jooksul tühjaks läinud kõht vajas ka täitmist. Seega oli vaja asjatoimetuste kallale asuda. Alanud oli järjekordne päev Rõuge muinasmajas.
Kui käre pakane välja arvata, siis ei erinenud tänane päev oluliselt eilsest. Põhilisteks tegevusteks ikka küttematerjali kogumine, ahjukütmine, toiduvalmistamine ja näputöö tegemine. Enne ahju küdema panemist, ronis Anti lae alla, et need kohad, kus sammalt hõredamalt, tihedamaks toppida. Kuna prognooside põhjal peaks ilm veelgi külmemaks minema, on soojakao vähendamine ülimalt oluline. Poisid pidasid täna plaani kalale minna. Ju maitses külakostiks toodud suitsulatikas nii hea, et tekkis soov sellele lisa saada. Kuidas nende kalaretk kulges, saame teada juba homme. Kuigi minu kindlus lõi täna jälle vankuma ja kange tahtmine oli neid koju ära saata, siis eksperimendis osalejad ise usuvad jätkuvalt, et kolivad välja alles pühapäeval.
Täna käisid muinaseluga tutvumas Rõuge kooli õpilased koos oma õpetajatega. Ahi oli selleks ajaks juba ammu küdema pandud ja tare suitsune. Sellest hoolimata pugesid kõik lapsed ka majja, et omal nahal järele proovida, kui mõnus see elu suitsutares olla võis. Päris paljud tulid majast välja sama kiirelt, kui nad sissegi läksid, kõigil silmad suitsust vesised. Päris suur punt poisse asutas ennast aga allapoole suitsupiiri, lavatsiservale istuma. Ju tundsid nad end seal hästi, sest kui õpetaja poleks neid majast välja kupatanud, oleksid nad vist sinna jäänudki. Aga paraku tuli siiski tagasi koolimajja minna. 4. klassiga koos õpetaja Kaido Kaasiga arutasid peale muinasmajas käimist veel terve tunni muinasaja elu-olu üle. Teistes klassides toimunu kohta mul paraku info puudub.
Nädala alguses pidasin plaani, et jätan oma muinaselanikud neljapäeval omapead. Seda selleks, et nad saaksid ilma segamata oma muinaselu elada ja muinasasju ajada. Tänaseks jõudsin aga järeldusele, et pean ikka iga päev oma viis vaprat üle vaatama, et süda rahul oleks. Nii et sean ka homme sammud muinasmaja suunas, ainult veidi hiljem kui eile ja täna. Olgu neil vähemalt ükski rahulik ärkamine, kus neid keegi ei jälgi ja igasuguste küsimustega ei tüüta.