Lõpp hakkab juba paistma
Täna veetsin oma muinaselanikega vaid paar tundi. Meeleolu oli neil hea ja optimistlik. Tundub, et kõik on otsustanud vastu pidada võiduka lõpuni. Vist peab tõesti paika, et neljas päev on kõige raskem. Ilm oli ka parem kui kaks eelmist. Miinuskraadid olid küll märkimisväärsed, aga päike paistis ja põhja poolt tuul enam ei kiusanud. Kohalik elanikkond elab meie muinasperele igati kaasa ja üritab teha kõik endast oleneva, et nende elu oleks kergem. Enamusel, kes rauaaja elu-olu uudistama tuleb, on midagi head külakostiks kaasas.
Eriti soojaks tegi südame noor pereisa, kes lastega asja arutas ning koos jõuti otsusele, et parim kingitus on küttematerjal. Isa Meelis käis juba eile ja tõi kuivi puid. Täna tuldi juba kolmekesi, igaüks oma mõõdu järgi küttepuid kaasas tassides. Isa suure hunnikuga ees, 7-aastane poeg väiksema kogusega järel ja kõige lõpus veel 2-aastane ühe haluga. Loomulikult kutsuti lahked abipakkujad tuppa, et nad saaksid lähemat uurida, milline see muinasaja kodu siis välja näeb. Nad olid ühed vähestest, kel õnnestus seda elamist näha enne, kui kütma hakati.
Nii, küttematerjaliga enam probleeme ei tule. Kuna selle kogumine oli üks muinasmajalaste igapäevaülesannetest, siis nüüd saab rohkem aega tegeleda näputööga. Poisid otsustasid aga taas kalale minna. Eelmine kalaretk jäi neil kahjuks tühjaks käiguks. Nende eilne kommentaar selle kohta kõlas nii: “Tundub, et tänapäeva kaladele ei maitse oder.” Kahjuks jäädi ka täna ilma saagita. Mida nad söödaks kasutasid, ma veel ei tea, sest info saagita jäämisest jõudis minuni teisi allikaid pidi. Homme toimub aga Suurjärvel kalapüügivõistlus Rõuge Purakas 2012. Ka “muinas-eestlasi” kutsuti osalema ja täna oli plaan sellest üritusest kindlasti osa võtta. Loodame, et homne kalaõnn on parem :)