Aeg läheb lennates ja majaseinad ongi peaaegu valmis

Mingeid suuri erinevusi võrreldes eelmise nädalaga ei onud. Maja kerkis palgikord palgikorra järel nagu eelmiselgi korral. Nädala lõpuks oli ka uus meeskond jõudnud tõdemuseni, et töö ise õpetab. Töövõtted võib ju ette näidata (ja ega ilma selleta väga lihtne polegi), aga see, kuidas kirvega just soovitud kohta lüüa, kuidas ettemärgitud joonest mitte üle minna, saab selgeks alles töö käigus. Esimene päev on tavaliselt sisseelamiseks ja elementaarsete teadmiste oimandamiseks. Teisel päeval hakkab juba tekkima arusaamine, kuidas asi tegelikult käima peaks ning kolmandal päeval võib ennast mitme palgikorra kõrgusele paika sättida teadmisega: "Nüüd saan vist juba tõepoolest üsna kenasti hakkama". Ja saabki! Vaja on vaid tahtmist midagi sellist ära teha ja kannatust. Viimast just seetõttu, et ebakindlast algusest üle saada. Paari päevaga jõutakse sellele tasemele, et ise näha, kuidas oleks parem, lihtsam ja efektiivsem.

Ilmataat pani meid aga sel nädalal mitmel korral proovile. Kolm korralikku vihmavalingut paugu, välgu ja tugeva tuulega. Telefonijaamad olid sassis - Eesti operaatorite asemel pakkus telefon meile hoopis Läti võrku ja WiFi läks mõneks päevaks päris kaotsi.

Vihm muutis seinapalgid nii libedaks, et töö jätkamine muutus veidi tülikaks. Libeda palgi peal tasakaalu hoides vara raiuda on üsna keeruline, seega seadsime kahel õhtul sammud mõned tunnid varem ööbimiskoha suunas. Tööpäevad jäid loodetust lühemaks, aga looduse vastu siiski ei saa. Pole hullu, viimase palgikorra paneme paika esmaspäeval ja siis saame katuse kallale asuda.

Need noored taaskehastajad, kes muinasmaja ehitamisel kaasa lõid, on loodetavasti saanud kogemuse, mis neid muinasaja eluolu mõistmisele senisest tükk maad lähemale tõi. Oskused ja teadmised, mille nad Rõugest kaasa said, on neile ju nende huvi tõttu eriti väärtuslikud.

Muinasmaja ehituse juures läheb vaja ka kasetohtu, nii seinapalkide alla kui ka katuselaudade vahele niiskusisolatsiooniks. Seda polnud paraku piisavalt. Veidi lisa saime Rõuge piiril asunud majapidamise küttepuudelt. Paraku ei ole seda ikka niisuguses koguses kui vaja. Nii et kui sobiv küttepuu hunnik mõne õue peal sima hakkab, siis loodame pererahva lahkusele.

Üks projektiga liitunud tüdrukutest (Kristiina Paavel) tõestas, et kirves pole sugugi vaid meeste tööriist. Oma vaiksel ja rahulikul moel tegi see õbluke tütarlaps ära sama palju kui mehedki.

Kolmapäeval otsisime ahjumeistrit ja sellele kohale oli mitmeid kandidaate. Kuna üleskutses jäi kahjuks täpsustamata, et meie maja ehitatakse talgute korras ja meil lihtsalt pole raha, et ahjumeistrile väärikat palka maksta, siis valmistasime tõenäoliselt nii mõnelegi, kes asja vastu huvu tundsid, paraja pettumuse. Üks neist lubas siiski meie juurest järgmise nädala lõpus läbi astuda, et meid veidi juhendada.

Üsna varsti, st  9. augustist, hakkab väheks jääma ka muust tööjõust. Seega siingi väike üleskutse -

KUI SUL LEIDUB NÄDALAKE VABA AEGA JA SIND HUVITAB, KUIDAS EHITATI MAJA, KASUTADES TÖÖRIISTADEST PÕHILISELT KIRVEST, LIITU RÕUGE MUINASMAJA PROJEKTIGA!